Esmamulje Kambodžast on kehv. Teed veel hullemad, kui Vietnamis. Buss liikleb endiselt aeglaselt. Teeb peatuseid nagu marsa ja jõuab sihtpunkti 12h asemel 15h-ga. Sihtpunktiks oli Siem Reap, kuid vahepeal oli mingi ümberistumine mingis linnas, mille nime ma ei mäleta. Pidime jälle ootama järgmist bussi. Tulid mingid bussid, sõitsime edasi ning äkki valjuhääldist öeldi, et kõik ja bussist välja ning oleme kohal. Buss peatus kottpimedas väikses aias täielikus karupees, kus oli terve trobikond kohalikke vendasid. Hull sigimine ja sagimine käis, keegi midagi ei rääkinud ja veits oli selline tunne, et nüüd võetakse kõik pantvangi või varastatakse lihtsalt inimesed paljaks. Tegelt nii hullusti ei läinud. Ilmselt oli bussifirmal või bussijuhil mingi diil rollerimeestega, kes transportisid inimesed igalepoole, kuhu inimesed soovisid. Rollerimehed, kellel oli kärulaadne katusega tõll taga, kuhu inimesed siis istusid. Takso maakeeli :) Rahvas läks kuidagi ülikiiresti laiali, me Liisiga olime praktiliselt viimased, kes veel sinna jäid ühe rollerimehega. Mäletan, et me kauplesime mingi hea diili nii, et selle rollerimehe nägu vajus kuidagi ära, et ta meid pidi sõidutama. Aga noh, ta sõidutas meid siis meie hotelli, mis oli väljast väga peen. Nagu filmis. Seest ka suure fuajeega, möllud värgid. Tegelt me broneerisimegi omale ühe mõnusa hotelli üheks järgi jäänud nädalaks, kus oli suur bassein sisehoovis, hubased toad jne. Panime puhkuse täistuuridel käima, päevitasime, ujusime, sõime kohalikes söögikohtades, shoppasime ja bronnisime mõned ekskursioonid.
Kohe esimese asjana oleksime võinud maiustada prussakate ja kilkidega
Lasime hoopis kaladel varbad puhtaks näksida
10.07 Esimene ekskursioon oli ratastega ringi sõitmine, kohalik turg ja ujuv küla nimega Kampong Khleang. Päris lahe on ikka seda elu seal vaadata, soe maa ja meenutab veidi väga vana aega, kus mingitest okstest on mingid onnid kokku ehitatud, prügi vedeleb siin ja seal ning turul on lihatooted täiesti niisama kilepeal maas. Kõik näpivad ja keeravad seda kärbestest kihavat liha ning valivad omale sobiva tüki. Probleemi pole. Ühest küljest nagu päris hull, aga mulle meeldib kogu selle elu lihtsus. Noored poisid jooksevad ringi mustad näod peas. Ei mingeid nutitelefone, telekat ega mitte midagi. Lihtsalt jooksed metsa vahel põhimõtteliselt ja teed midagi sõpradega.
Matkaseltskond
Kuna külmkappe ja elektrit polnud, siis tuli kauba säilitamiseks turule jääd tassida
Ei tea kuidas küll need VTA ametnikud reisivad :D
Lapsed lootsid turistidelt raha või kommi saada. Tegelikult ei olnud kummagi andmine soovitatud.
Aga ujuv küla oli päris äge ma ütleks. Inimestel on ehitatud majad 10 meetri kõrgusele pikkade palkide otsa, kuna märjal hooajal tõuseb seal vesi täpselt nii kõrgele. Kuival hooajal sõidetakse rollerite ja ratastega. Mingile maale ka autodega, kuid märjal hooajal peab jätma auto kaugele ja edasi koju sõidad paar kilti paadiga näiteks. Põnev. Ekskursioonil olles sõime lõunat muide ühe inimese kodus. Ronisime mööda treppi kõrgele majja ja seal olimegi :) Sõime nuudleid ja midagi veel. Õhtul müttasime linnas ringi ja nii see päev möödus.
Kriketite püüdmiseks üles pandud lõksud
Pürgist ei saanud üle ega ümber ka Kambodžas
Lõuna kohaliku elaniku majas
Peale sööki sai leiba luusse lasta
Kohalik kodu
Selline kauba vedamise viis hämmastab ikka iga kord, kui seda näha on ja näha on seda palju
Sõitsime ühega nendest paatidest ka üles jõge
Piletiputka
Kohalikud
Paati olid integreeritud puidust toolid ja muudki toredat. Näiteks oli juhi istme sisse monteeritud u 50 a vana raadio :D
Kool. Lapsed käisid seal paatidega või ujudes päästevestid seljas.
Elati ka sellistes paatides
11.07 Järgmine päev algas ilmselgelt päevitamisega hotelli basseini ääres ning jätkus Kambodža traditsioonilise Khmeri massaažiga linnas. Paaril päeval vaatasime, et linn on kuidagi igav, kui ühel õhtul sattusime Pub Streetile, kus selgus, et seal need inimesed ja melu ongi.
12.07 Käisime ühel suuremat sorti etendusel, mis algas megasuures buffeehallis söömisega. Kõigepealt suunati meid mingisugusesse väiksemasse VIP ruumi, kus oli veel täiesti eraldi buffeelaud eraldi söökide ja jookidega lisaks suurele buffeevalikule suures saalis. MEELETU. Seal tehti süüa otse kohapeal ja see valik oli lihtsalt nii suur, et võimatu oli kõiki asju proovida. Isegi, kui oleks natuke võtnud kõiki asju, siis oleks kõht vahepeal täis saanud enne lõppu. Õhtu lõppes suurejoonelise etendusega "Smile of Angkor", mis jutustas Kambodža ajaloost. Väga võimas oli.
13.07 Järgmisel ppäeval läksimegi City of Angkori linna vaatamas. Laenutasime rattad ja hakkasime sõitma kaart taskus. Midagi keerulist polnud. Aga kes iganes plaanib minna Kamboodžasse, siis kogu Angkori linn ja Angkor Wat peahoone, on lihtsalt uskumatult võimsad, kui veel ette kujutada, kuidas seal elu kunagi käis. Võimas, ei midagi muud. Vahepeal keset rattasõitu hakkas vihma sadama, ikka korralikult, nii et me olime hetkega läbimärjad. Või noh. Mina olin. Liis pani omale vihmakeebi käbe selge puude all. Ma ei viitsinud, sest nii soe oli ja see vihm oli väga mõnus. Mingil hetkel jäi vihm järele ning sattusime ahvidele peale. Päris ahvidele, kes on vabas looduses :D Inimesed küll toitsid neid seal ja mõned ahvid said päris kurjaks seal inimeste peale ja tahtsid toitu varastada. Igaljuhul mulle, kes pole kunagi vabas looduses ahve näinud, oli see tore üllatus :) Aga toitu ei tohi neile kindlalt anda, üks ahv tahtis väiksele lapsele kallale minna, kuna laps ei andnud viinamarju, kui ahv tahtis ja pärast kui ahv ei tahtnud, siis laps tahtis, kuni ahv lihtsalt tuli kallale. Tegu oli ahviemaga, kellel rippus väike lapsahv ka küljes.
Angkor Wat
Angkor Wat
Angkor Wat
Üks mitmest võimsast väravast, kust pääsesime Angkor Thomi kompleksi, mis omakorda sisaldas mitut väiksemat templit
Ta Prohm
Ta Prohm
Ta Prohm
Ta Prohm
Ta Prohm
14.07 Järgmisel päeval käisime veel kohalikku tsirkust vaatamas, millest tänaseks, poolteist aastat hiljem, ei ole enam mitte midagi meeles :D Juu siis polnud midagi erilist, hehe. Aga Nii see Kambodža otsa saigi. Me ei tahtnud meeletul hulgal turisti mängida. Tahtsime kogu Austraalia reisi kokku võtta puhkuse ja vedelemisenooti silmas pidades, et ei peaks mitte midagi tegema, mitte midagi organiseerima. Tahtsime lihtsalt olla ja kulgeda ning nii see meil ka läks. Järgmisel päeval hakkasime tagasi liikuma Eestimaale läbi Tai ja Rootsi. Rootsist tulime tagasi veel Estonian Airiga, mis peale Norwegian Airi tundus päris suure värskendusena, kuna lennuk, stjuardessid ja piloodi sõidustiil tundusid vanad, konarlikud ja väsinud. Võibolla oligi õige aeg see pull lõpetada. Aga terve meie aastane reis oli kogu seda äraolemist väärt, sest selle aasta jooksul sai nähtud ja tehtud nii palju uusi asju, mida Eestis olles jõuaks kogeda umbes 5 aasta jooksul. Cheers!
