Monday, March 24, 2014

Jõulud

24.12 Pole tükk aega kirjutanud. Ilmselgelt jäi jutt pooleli seal, kus me pidasime jõule. Bosside rannakuudis. Täiesti ebatavalised jõulud rannas, 35 soojakraadi, sääskede ja kihulaste keskel. Jõulupuuks ei olnud kuusk, vaid lihtsalt mingi puu. Vaatamata sellele riputasime puule ehted külge ja kuurile tuled otsa. Hakkas looma, aga jõulutunnet ikka ei olnud. Lund pole, siis pole ikka nii lihtne. Kui nüüd järele mõelda, siis poes tuli korra jõulutunne koos kaunistuste ja jõulumuusikaga. Kusjuures ma varem arvasin, et Austraalias on jõulud siis, kui siin talv on. Ehk sellel ajal, kui Eestis suvi on :)

Jõulupuu

25.12 Järgmise asjana kuuris läksime panime krabivõrgud jõkke, et saaks hiljem ennast krabidest ogaraks süüa. Järgmisel hommikul oli jõuluhommikusöök krabide, bugide (eesti keeles putukate, aga tegemist on mingisuguste mereelukatega), krevettide ja muude söödavate toitudega. Ja muidugi esimese asjana avati kingid. Lihtsalt lennati peale, ei mingit luuletuste lugemist, ei päkapikke, ei jõuluvana. Nunuh. Kingituseks saime Liisiga mõlemad Hiinas tehtud Austraalia rätikud ja rahakotid :D Austraalia oli mõlemale peale kirjutatud. Ma pean kahjuks ütlema, et ma selle rahakoti üle küll eriti õnnelik ei olnud, kuna esiteks ma ei kasuta rahakotti ja teiseks see rahakott oli nii rott ja vuffel, et kui ma isegi kaaluks rahakoti kasutamist, siis seda rahakotti ma ikka ei kasutaks :D Kõige tavalisema kujundusega kõige rotimast kunstnahast rahakott. Karp, mille sees rahakott oli, oli isegi suht kena. Karbi võibolla hoiaks alles, aga rahakotiga ma ei tea küll, mida peale hakata. Minema on kuidagi veider visata, kellelegi teisele nii rotti asja pakkuda on ka kuidagi imelik :D Tegelikul mu jutu mõte on selles, et ei ole mõtet osta mingit pahna, millel ei ole mingit väärtust. Jah, ma tean ka, et kingitud hobuse suhu ei vaadata. Ps. Liis sai suht edeva disainiga päris nahast rahakoti :)

Meie jõululaud:
kohalikust jõest püütud krabid, bugid (mis iganes need ka eesti keeles pole) ja krevetid

Jõulu lõunasöök ookeani kaldal mereandidega

Kuur

26.12 Aga ma olin õnnelik selle üle, et me järgmisel päeval koralli äärde kalale läksime. Mandrist oli see kuskil 70 km kaugusel keset ookeani. Sinnasõit oli võrdlemisi ebatasane, sest ookeani lained on isegi rahulikul päeval päris suured ja ega Rob meid kiirusega ka ei hellitanud. Hüppasime nagu ühelt lainelt teisele lainele sisse nii, et ise ka paadis hüppasid. Toolist pidi veidi ikka kannikatega kinni hoidma, muidu põrutab veel selja ka ära tead. Kiirus oli 45km/h. Liis jäi elus esimest korda merehaigeks aga peale banaani ja pepsi manustamist võttis olukorra jälle stabiilsemaks. Püüdsime handline'idega, mis tähendab, et sul on lihtsalt paks tamiil, mille otsas raskus ja konks. Konksu otsa paned kalaliha, (seahakkliha jätsime koju, sest sellega ei saa kala püüda), krevette, kalmaari ja troopilist kala tuleb jõhkralt, aint meie ei saanud eriti midagi. Rob igatahes tõmbas küll kala nagu murdu välja. Adrenaliin oli igaljuhul koguaeg põhjas, sest seal, kus on kala, on ka haikala. Haid tiirutavad ümber paatide, kuna nad teavad, et seal käib kalapüük ja mingid tegelased saadavad ülevalt alla koguaeg head ja paremat. Ei pidavat olema harvad ka need juhud, kui sa parajasti sikutad mingit kala välja, siis tuleb hai ja sööb su kala vahepeal ära nii, et sulle jääb ainul kalapea. Me suuri haisid ei näinud, kuna enamasti on seal väiksed korallhaid. Tõmbasime päris mitu haid välja ja siis lasime nad tagasi. Vahel sai konksu nende suust kätte, vahel pidi tamiili lihtsalt läbi lõikama ja vahel haid närisid tamiili ise läbi, sest neil on suht teravad hambad. Üllatusena vahepeal tuli 15-pealine delfiinide parv 20 meetri kaugusel paadist hüppasid veest välja ja nii nad liikusid. Kahjuks paadi juurde neid meelitada ei õnnestunud. Päeva lõpus Liis leidis paadist mingi roiskunud kala. Rob ütles, et pane see konksu otsa ja sa saad kindlasti kala. Liis pani selle kala otsa ja vahi värki, paari minuti pärast oli suur volask otsas. Terve päeva püüdis Liis aint mingeid kribusid. Oleks pidanud kohe roiskund pool seeditud teise kala kõhust leitud kala kasutama. Terve päeva vahtisime ookeanil, ümerringi vaid lõputu ookean. Tagasisõit oli khuul. Rob ütles, et noh, Will, roolid paati nüüd ise vä? Võttis südame veits puperdama, kuna pole kunagi elusees paati juhtinud ja ei tea kuidas ookean käitub või kuidas paat käitub. Aga siiski võtsin juhtimise üle ja Rob keeras õllel korgi pealt. Üks laine oli nii suur, et sealt tõusis meil paat veits lendu ja küttis järgmisesse lainesse sisse nii, et vesi pritsis täiega üle parda. Tagasijõudes muidugi pidime kõik kalad ära puhastama, mis tähendas, et kalad lihtsalt fileeriti ja ülejäänud pahn läks prügiks või koeradele söögiks. Ülejääkidest puljongi keetmisega ei viitsi siin keegi tegeleda, sest kala on nii palju!

Paadisõit. Suht uhke olen seal vist.



Näpud peavad olema kummiga kaitstud, et pirakad kalad näppudele haiget ei teeks

 Villu legaalne kala

 Liisi illegaalne kala (aga ikkagi pistsime pintslisse)

Reefi hai

Peale kalade võid ookeanist välja tõmmata ka selliseid vigureid
(muideks tume vigur on täitsa elus ja liigutab)

31.12 Saatsime ära vana-aasta ja võtsime vastu uue. Kuna Austraalias ei ole lubatud igaühel ilutulestikku lasta, siis pidime meie leppima mõnusa lõkkega rannal. Meil siiski õnnestus ka natuke illegaalset ilutulestikku näha. Iga 15 minuti tagant lendas üks värviline rakett taevasse. Meie istusime rannal nautisime mõnusat muusikat, sooja ookeani tuult ja kangemaid jooke.

Vana-aasta lõpp

2.01.14 Kolisime rannakuudist välja. Meie mõnus teeme-mitte-midagi-ainult-kalastame-puhkus sai läbi ja algas hoopis uus seiklus.

Enne lahkumist käisime veel George´ile head aega ütlemas. Pilt tema karavani ees.



Ja veel päris lõpetuseks väike videovalik :)


Tõus

Mõõn


Püüdsime ennast õhku täis tõmbava kala nimega Puffer fish


Pehme mõnus pallike

Mudakrabi











2 comments:

  1. Vägev! Tänx, et oma reisiseiklusi jagad Villu!
    Vaatan ja loen, et teil läheb seal lihtsalt suurepäraselt.
    Looded on ikka uskumatult võimsad selles maailma otsas, enne ei jõua kohale kui ise koged ja näed.
    Pehme mõnus pallike on ikka äge tegelane. Mis ta teeb kui ta tagasi vette lasta?

    Mõnusat sügise algust!
    Illy

    ReplyDelete
  2. No Tsau Illimar! Siin just ükspäev mõtlesime, et mis ka sinust saanud on :) Et kas juba reisite kuskil maailmas ringi või veel Saksamaal. Meil on tõepoolest päris hästi läinud, ei saa üldse kurta. Hetkel oleme omadega Broome'is ja hakkame tööd otsima :)
    Puffer fish on lahe jah, vette tagasi lastes ta natukese aja pärast laseb ennast õhust tühjaks ja ujub megakiirelt minema :)

    ReplyDelete