Friday, September 20, 2013

Brisbane'ist Cairnsi

Siin Austraalias sõitmisega on sellinee lugu, et sõidad 400 km ära ja ikka oled veel Austraalias. Kui sa elad Eestis linnast 50km kaugusel, siis sa elad linnast ilmselgelt kaugel. Maakas oled siis. Aga vaata siin sõidad ära 50 km ja oled ikka veel linnas :) Niisiis võtsime suuna üles Cairnsi poole, mis kilomeetrites teeb kuskil 1700. Üks esimesi asju, mis kohe meelde tuleb, on see, et nägime tee ääres hästi palju kängurusid. Nad kõik olid surnud. Võinoh, nad ei olnud tegelt kängurud, vähemalt enamus ei olnud. Neid kutusutakse wallabydeks. Nad on oma mõõtmetelt väiksed nagu keskmised Narva la kraanzid. Kängurud ise on suured mölakad. Ilmselt nende pärast leiutatigi autodele kängururauad.

Võtsime oma väikest sõitu Cairnsi suhteliselt lõdvalt, sõitsime päevas ca 300-400 kilomeetrit ja magasime maantee äärtes puhkealades. Ostsime omale spetsiaalse raamatu, kus on hästi palju puhkealasid kirjas ning ka kirjeldused, kas seal on vetsud, duššid, barbeque'd jne. Ning auto, millega me sõidame on meie kodu. Enne pikemat sõitu oli meil vaja oma kodu veidi sisustada, sest meil ei olnud mitte midagi millega süüa, mille pealt süüa, mille seest juua ja millega üldse süüa teha. Ostsime selliseid asju, mida meil tõsiselt vaja oli ja kui midagi väga vaja ei olnud, siis ei ostnud. Ja peab tõdema, et kõik asjad, mis meil nüüd on, ei seisa mitte ükski päev niisama. Või noh. Näiteks Mäkdoonaldsist saime kampaania korras paar nädalat tagasi kaks klaasi, kaalusime pikalt, kas neid võtta või mitte, aga siiski ikkagi võtsime ja raibe siiamaani pole vaja läinud. Vaadates teiste seljakotireisijate autosid, on meil ikka päris vähe asju. Ja ei olegi rohkem otseselt vaja. Aga nüüd saad aru küll, et külmkapp, wc, dušš ja pesumasin on ilmselge luksus. Ja mõtle kui lihtne, kui sul saab telefoniaku tühjaks, paned lihtsalt pistikusse, laed täis ja ei pea üldse muretsema, et elekter otsa saab :D Aga näed auto aku raibe saab tühjaks, kui kogu aeg sealt elektrit võtta, kui juurde ei lae :) Päiksepatareid on siin maal ülimalt populaarsed muide.

24.08 Mida rohkem erinevatesse kohtadesse me satume, seda rohkem me ka midagi uut näeme nagu näiteks papagoid lendavad siin täiesti vabalt ringi ja on suht julged. Liis söötis siin ühte käe pealt.

25. 08 Järgmises peatuses õhtul nägime opossumit juba täitsa valguse käes, mitte varjus nagu esimeses postituses pildi peal näha oli. Ja tõepoolest on need loomad nunnud, ägedad ja kõik muud hellitavad nimed, mis veel olemas on. Ilmselgelt andis Liis talle saia ja banaani. Suht naljakalt vitsutas see vend banaani, matsutas banaanitükki nagu mingi notsu. Või umbes nii nagu Amour (üks kass). Pärast selgus, et opossum nii nunnu ei olegi, kui ta nägi ühte kassi lähenemas ja häält tegi.

Meie suurepärane pildiprogramm ei keera pilte õigeks nii, et teie peate nüüd oma ekraani keerama :D (ja üldse mitte üks asi seoses neti ja arvutiga ei tööta siin Aussis nii kuis vaja. Seda postitust olen juba üles püüdnud laadida kolm tundi...)

26.08 Järgmises peatuses sattusime kuskile metsa sisse kadunud jõe äärde Jourama rahvusparki. Ürgne jõgi, vanad puud, muru ka vana ja siis modernne mehe ehitatud platvorm koos käsipuuga ujuma minemiseks. Vasakule oli pandud silt, et hüpata ei tohi. Meeldivaks üllatuseks ilmus välja kilpkonn ning veel kolm väiksemat kilpkonna. Tavapäraselt ei oskaks sellist asja oodatagi :) Mida me veel oodata ei osanud oli varaan, kellest me pilti ei saanud, kuna ta jooksis minema, nii et peate leppima internetist võetud pildiga.

 Jourama rahvuspark

Saw-shelled turtle



Varaan (Australian goanna lace monitor)

Võtsime suuna Tully-nimelise tööstuslinna poole ja hakkas näed vihma sadama. See ei sobinud, sest me teadsime, et me auto kojamehed on suhteliselt kehvad, aga kui kehvad, eks saab teada. Tegime väikse video kojameestest ja eesootavast tundmatusest. Enne tundmatut olime näinud just tee ääres suunaviita "Cyclon shelter" ehk tsükloni varjupaik.

(Video lisandus siia väga suure hilinemisega, sest Aussis on raske leida piisavalt head netiühendust, et videoid üles laadida)


Tully linna jõudes oli juba selline imelik tunne, kui nägime hambutuid, kahtlaselt riietunud inimesi ja aborigeenilaadseid ahvinägudega neegreid. No ja ega see tunne paremaks ei läinud, kui sattusime sellisesse toidupoodi, mille sarnast võis viimati näha liidu ajal. Ehk must, kole, räämas kärvand roti haisune peldik. Õnneks saime jälile, et seal kuskil on ka normaalne pood. Käisime poes ära ja tõmbasime Tullyst minekit järgmisesse ööbimiskohta, mis asus ca 10 kilomeetrit edasi ühe jõe ääres maantee servas. Hommikul ühe austraallasega rääkides selgus, et seal jões võivad olla täitsa vabalt krokodillid. Ma vaatama ei läinud.

27.08 Siin vahepeal jõudsime suurlinna Cairnsi, mis on millegipärast seljakotireisijate lemmiksihtpunkt. Neid oli seal palju. Seal me kaua aega ei veetnudki, sest oli vaja juba leida ööbimiskoht. Linnas sees pole tasuta kuskil ööbida, seega sõitsime linnast välja.

Söögiga on iga päev raske, ei tea mida süüa osta, sest ei ole külmkappi, kus asju hoida ja ei ole meil veel ka potti, kus sees süüa teha. Otsustasime poti osta, et saaks tasuta barbeque'de peal kasvõi kartuleid, makarone või riisi keeta. Sõitsime ühest puhkealast teise, et leida barbeque'sid, kus peal süüa teha. Lõpuks leidsime tasulise Lake Tinaroo nimelise karavanipargi. Neil oli ühiskasutatav köök kõigi mugavustega. Toolid, laud, veekeetja, röster ja barbeque. Selgus, et barbeque panni peal ei ole võimalik makarone keeta, sest see pann seal ei lähe nii kuumaks, et potis vee keema ajaks. Vorsti saab seal pannil praadida küll. Pange nüüd tähele, nii saab ka makaronid pehmeks, kui keedad veekeetjas vett ja vahetad iga natukese aja tagant makaronidel vee ära. Igaljuhul pasta tegemata ei jäänud :)

Lake Tinaroo ääres käis väga vilgas elu. Sealt ei puudunud ka vikerkaarevärvilised papagoid.

Vahepeal oleme kõvasti töö otsimisega tegelenud. Külastanud farme, helistanud farmidesse, hoidnud internetikuulutustel silma peal aga mitte muffigi. Paljudel on töötajad olemas, paljud võtavad omale töötajad tööhostelite kaudu ja paljudel hakkab töö alles kolme nelja nädala pärast, kuna ilmad on veel suhteliselt jahedad. Working hostelisse me ei taha minna, kuna hostelitele peab suht palju plekki taguma, et nad sulle töö leiavad. Kuna meil on auto olemas, kus magada, siis me ei näe põhjust selle raha maksmiseks. Me usume, et leiame ise töö :)

No comments:

Post a Comment